• Valitsus ei ole astunud samme et Euroopa kliimaneutraalsuse nõudeid arengudokumentidesse sisse kirjutada
• Riikliku arengukava punkte, mis sisaldavad vääriselupaikade kaitset ei ole täidetud
• metsanduse arengukava erametsade valgustus- ja harvendusraiete pindala eesmärke ei täidetud
• Uues energiamajanduse arengukavas ENMAK 2035+ kavandatavad meetmed on liiga üldsõnalised
• Puudub konkreetne tegevuskava taastuvatest allikatest elektri tootmise eesmärkide saavutamiseks
• Salvestusturu arengu peamiseks takistuseks on elektrisüsteemi arendamise puudulik visioon

• Eesti kasuvhoonegaaside hulk inimese kohta EL teisel kohal
• Eesti Euroopa üks suurim happevihmasid põhjustavate õhuheitmete tekitaja
• Eesti on kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel jäänud maha Pariisi kliimaleppes seatud eesmärgide täitmiseks vajalikust tasemest
• Kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõue põllumajanduses seab ohtu Eesti toidujulgeoleku
• Ilutulestik kasvatab õhusaaste Tallinnas mitmekordselt üle normi
• Õhusaaste põhjustab Eestis kuni 600 enneaegset surma aastas
• Eesti on tõusnud Euroopa Liidu riikide seas üheks kõige autokesksemaks riigiks
• Eestis langes taastuvate energiaallikate osakaal transpordist
• Eesti ei suuda täita metsanduse ja maakasutuse sektoris (LULUCF) aastateks 2021–2025 kokku lepitud kliimaeesmärki
• Eesti toetab Fosiilkütuste kasutamist

• Liigid surevad välja
• Metsalindude arvukus väheneb
• Niitude linnustiku arvukus väheneb
• Põllumaastiku linnuliikide arv väheneb
• Putukate arvukus väheneb
• Putukafauna olukorra trendide kohta pole Eestis piisavalt head andmestikku
• Loodusväärtused ei ole kaitstud vastavalt vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele ja Eesti vabariigi seadustele
• Eesti lendoravad on suures väljasuremisohus
• Eesti kassid tapavad aastas miljoneid linde
• Tallinna Tehnikaülikool osaleb projektis, kus muundatakse geneetiliselt taimi
• Eestis ei teata milline on putukapopulatsioonide seis

• Praegused raiemahud pole majanduslikult jätkusuutlikud
• Eesti riigi maksumaksjad maksavad kinni metsa raiumisega tekitatud CO2 kvoodikulud
• võitluses kooreüraskiga võetakse metsa maha ka keset pesitsemise ja poegade kasvatamise hooaega
• Lageraie täielikust pikaajalisest mõjust on teavet vähe
• kaitsealade piiranguvööndites toimub küllaltki intensiivne lageraie
• Kaitsealadel suur osa metsa rüüstatud
• Looduskaitseseaduses sätestatud piiranguvööndite uuendusraiete keeld kehtib kaitsealadel tegelikult vaid harvadel juhtudel
• Suur osa kaitsealustest potentsiaalselt suure kaitseväärtusega metsadest ei pruugi olla kaitseväärtusele vastava kaitserežiimiga kaitstud
• Metsa raiumisel lubatust rohkem aetakse süü Harvesterijuhi kaela ja pääsetakse väiksemate trahvidega
• Raiumisega hävitakse tahtlikult lindude pesad ja munad
• Suvine raie kahjustab metsa
• Õigusaktides on lüngad, mis võimaldavad raiuda suuri lagedaid alasid
• Eesti metsa tagavara väheneb
• Pooled raietest ei vasta seadusele
• Metsamajandamiskavadega manipuleeritakse
• Keskkonnaametil pole kogu vajalikku infot, mille põhjal otsustada, kas raiumine loodusväärtusi kahjustab
• Eesti riik rikub rahvusvaheliste lepingutega kinnitatud põhimõtet jätkusuutliku metsanduse tagamisest

• Kooliõipkutes jagatakse õpilastele metsanduse kohta valeinfot
• Kasvava metsa omanikud ei saa tulu metsa poolt seotud CO2 eest
• Väljaspool kaitsealasid ei ole Vääriselupaiku kirja pandud
• kaitsealade loomisel eramaadele ei ole omanikele ette nähtud õiglast kompensatsiooni
• Natura aladel ei rakendata raieteatistele mõjude hindamist
• Natura alade metsaga kaetus väheneb
• Natura erametsatoetuste maksmine ei sõltu sellest kui palju metsa kaitstaval alal alles on
• Metsamaid ja raieõigusi ostetakse kokku pettusega alla turuhinna
• Venemaalt puidu sissevedu ei vähene kuigi Venemaal pole enam FCS sertifikaate
• On ebaselge, kui palju metsa on kaitse all
• Looduskaitseliste piirangutega maade riigile võõrandamise metoodika tekitab maa võõrandajate suhtes ebavõrdse olukorra
• Riik ei ajakohasta andmeid Natura andmebaasis
• Võõrliikide toomisel puitistandustesse on riskid läbimõtlemata

• Keskkonnaagentuur ei avalikusta statistilise metsainventuuri (SMI) algandmeid
• Eestis puudub kohane arvutusmudel SMI (statistiline metsainventuur – toim) mõõtmiste põhjal netojuurdekasvu hinnangute saamiseks
• SMI metoodika eeldused pole täidetud
• Riigil puudub täpne ülevaade reaalsetest raiemahtudest

• Keskkonnaagentuur esitab Euroopale Eesti metsa kohta loodusteaduslikult võimatuid andmeid
• Keskonnaagentuuril puuduvad andmed majandusmetsa netojuurdekasvu kohta
• keskkonnaministeerium väldib vääriselupaikade väljavalimiseks täiendavate koolituste korraldamist ja tunnistuste väljastamist väljaspool keskkonnaministeeriumi haldusala
• Keskkonnamet väljastab õigustühiseid raielubasid
• Keskkonnaministeerium varjab andmeid
• Keskkonnaamet täidab seadust vaid kohtu abil
• Keskkonnaministeerium jagab väärinfot
• Maksu-ja Tolliamet teeb tühja tööd et uurida kas raied on tehtud
• Keskkonnaministeeriumi õigusloomepraktika on ebamõistlik
• Keskkonnaministeerium ei tea kui suur tuleb LULUCF sektori esimene CO2 kvoodi arve
• Eestis kehtivad riiklikud soodustused, mis pidurdavad keskkonnaeesmärkide saavutamist
• Eestis ei ole välja selgitatud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevaid majandusmeetmeid ega hinnatud nende mõju
• Keskkonnaagentuur ega Keskkonnaamet ei selgita välja e taime-, looma- jm liikide seisundi halvenemise põhjuseid kaitstavates metsades
• Keskkonnaamet väljastab raielube, mis on vastuolus kaitseala kaitseesmärkidega
• PTA annab kuivenduskraavide jaoks kooskõlastusi ilma loodusele mõju hindamata
• Kohalik omavalitsus teeb keskkonnaküsimustes järelevalvet iseenda üle
• Keskkonnaameti järelevalveosakond viivitab vihjete menetlusega kuni aegumistähtajani

• RMK raiub maha Vääriselupaiku
• kohalikud saavad KAH-aladel RMK raietegevustest teada liiga hilja
• RMK üraskitõrje poliitika soodustab üraskite levimist
• RMK ei täida Kaasamine metsatööde planeerimise juhendit
• RMK kestvuslepingud tekitavad puiduturul ebavõrdsust ja vähendavad riigi võimalikke tulusid metsa müügist
• RMK sõlmitavate kestvuslepingute läbirääkimiste ja hinna kokkuleppimise reeglistik on metsaseadusega vastuolus
• RMK esitab kohtule/avalikkusele valeinfot

• Agrokemikaalide kasutamine on liiga intensiivne ja puudutab ka põlluga piirnevaid alasid
• Pestitsiidide jäägid viivad mulla viljakuse alla
• Põhjavesi on saastunud pestitsiididega
• põllumajandusmaastikul paiknevate talude kaevud on saastunud
• Pestitsiidide toime põhjustab õitest toituvate putukate hukkumise
• pestitsiidide leiud on ka veekogudes, mis asuvad väljaspool põllumajandustegevuse piirkonda

• keskkonnaeesmärkidele mittevastavaid vooluveekogumeid on Eestis 270
  • vooluveekogumite eesmärkidele mittevastavuse põhjuseks on paisud
• Sadadel Eesti jõgede paisudel puudub keskkonnaluba
• Paisudega seotud keskkonnamõju osas puudub järelevalve
• Eesti vetes teostatakse kõrge keskkonnariskiga nafta ümberpumpamist
• Tankerite põhja küljest kraabitakse vette võõrliigid, mürgine põhjakate ja värvitükid
• Liiga palju ravimijääke jõuab keskkonda
• Ida-Virumaa põhjavesi muutub soolasemaks
• Vaid kolmandikus kaevudes vastab vesi joogivee kvaliteedi nõuetele
• põhjaveevõtt ületab põhjaveevaru
• Soome lahe idaosa hea keskkonnaseisundi kriteeriumitele ei vasta
• Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud ega rakendanud sätteid, millega reguleeritakse saasteainete tööstuslikku vettejuhtimist asulareovee kogumis- ja puhastussüsteemide kaudu
• Viimase 20 aasta jooksul on nii pinna- kui ka põhjavee nitraadisisaldus märgatavalt suurenenud

• Elektrienergia tarbijatele on pandud põhjendamatult suur maksukoormus
• Valitsus subsideerib varjatult põlevkiviõlitootjaid
• Deklareerimata metsamaterjali müügi pealt tekib riigil maksukahju

• Pestud piimapakid sõidavad olmeprügi hulgas põletamisele
• Olmeprügi ringlussevõtu protsent on madal
• Turule lastakse tooteid ja pakendeid, mida on väga keeruline või isegi võimatu ringlusesse suunata
• Üha rohkem jäätmeid suunatakse prügilatesse ladestamisele
• Eesti ei ole suutnud saavutada eesmärki, et olmejäätmete tekke kasvuprotsent jääks alla poole sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist
• Eesti suurimad jäätmekäitlejad on ministeeriumi ametnikest intellektuaalselt üle
• Osades omavalitsustes on korraldatud vaid segaolmejäätmete vedu
• Kohalikes omavalitsustes on Erinevus jäätmehoolduseeskirjade ja tegelikult korraldatud jäätmeveo vahel
• Plastireostuse mõju inimese tervisele on vähe uuritud
• Jäätmevaldkonnas puudub tõhus järelevalve
• Biojäätmete ringlussevõtu protsent on madal
• Plastpakendijäätmed jäävad deklareerimata
• Materjalide ringlussevõtuks vajalike rajatiste ehitamiseks vajalike lubade saamise protseduur Keskkonnaagentuuris venib
• Eesti inimesed viivad vaid 30 protsenti patareidest kogumiskastidesse
• Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu täitmise eest on vastutus hajutatud
• Prügi viiakse ikka metsa alla

• Väärtusliku põllumajandusmaa kaitset korraldav eelnõu on teravas vastuolus Euroopa Liidu ja Eesti enda põllumajanduse jätkusuutlikkuse ja elurikkuse kaitse eesmärkidega
• PTA väljastab põhjaliku analüüsita pressiteateid
• Eestisse aasta jooksul jõudnud importmeest 46 protsenti on lisasuhkrute ja siirupiga manipuleeritud

• Eesti enamikes paikades puuduv mugav ühendus lähima raudteejaamaga
• Liiklusmüra linnades põhjustab inimeste haigestumist
• Eestis on kahekümne aastaga kahanenud ühistranspordi, jalgsi ning jalgrattaga tööle liikujate arv 120 000 inimese võrra ja kahekordistunud registrisse kantud sõiduautode arv

• digilahenduste kasutamise keskkonnajalajälg Eestis üha kasvab

• Suureneb elektri import kolmandatest riikidest, kus keskkonnanõuded on leebemad
• võrgus elektrivoolu kvaliteet väheneb
• põlevkivist loobumisel jääb Eesti energeetika teistest riikidest sõltuvaks
• Meretuulikute projekte hoiab pimedana Eesti mereala planeeringu puudumine
• Eestis on hakkepuidu puudus
• Tuule- ja päikeseelektri planeeringute rajamine võtab Eestis kauem aega kui Lätis ja Leedus
• Eesti elektrivõrkude vabad liitumisvõimsused on ammendunud
• Hoonete renoveerimise tempo ei võimalda täita seatud energiatõhususe eesmärke
• On kaheldav, et Eesti saavutab 2030. aastaks seatud eesmärgi toota Eestis taastuvatest allikatest elektrit aastas vähemalt sama palju, kui Eestis aasta jooksul elektrienergiat kokku tarbitakse

• kalade ülepüük on suures osas rannikumeres probleem

• Pühapaikade kaardistamine ei liigu kokkulepitud tempos

* Noored leiavad, et koolis räägitakse keskkonnateemadel ebapiisavalt

• põllumajanduse ökoloogiline intensiivistamine
• looduslähedased metsandusvõtted
• integreeritud tootmine
• teadlased kaardistavad Eesti looduse majanduslike hüvesid

• Kasvuhoonegaaside koguheide Eestis suureneb

• Keskmine Eesti inimene sööb kaks korda rohkem valku, kui Maailma Terviseorganisatsioon soovitab

• Kas noored Puud kasvavad kiiremini

• Maailmas on eesmärgiks võetud 30% masismaast peaks olema looduskaitse all. KEskmisest vähem asustatud Eestis peaks olema minimaalselt sama eesmärk.
• Metsaraiest saadud tulud lähevad metsaomanikule. Metsa uuendamise eest maksab maksumaksja solideerselt? Kas see on nii ja kas seda peaks muutma?
• Kaitsealadel toimub lageraie. Kas see on probleem ja kuidas seda probleemi korrektselt sõnastada?