MTÜ Roheline Kogukond

Probleem

https://www.estwatch.ee/wp-content/uploads/2021/03/Natura-raied-2021.pdf

Suur osa kaitsealustest potentsiaalselt suure kaitseväärtusega metsadest ei pruugi olla adekvaatselt tsoneeritud ja seetõttu kaitseväärtusele vastava kaitserežiimiga kaitstud.

https://ee.fsc.org/sites/default/files/2025-05/Oluliste%20riskide%20kirjeldus%202025.pdf

Raie põhjustab ka kaitsealuste liikide elupaikade otsest hävimist, kuna kaitsealuste liikide elupaigad ei ole majandusmetsades sageli teada.

Juurpõhjus

Pea poole Eesti Natura 2000 võrgustikku kuuluva metsa kohta puuduvad inventuuriandmed

https://ee.fsc.org/sites/default/files/2025-05/Oluliste%20riskide%20kirjeldus%202025.pdf

Põhjus on selles, et kaitsealuste linnu- ja loomaliikide, samuti taime-, seene- ja samblikuliikide võimalikud elupaigad on suures osas inventeerimata ja kaardistamata. Põhjalikum info kaitsealuste liikide leviku kohta on kaitsealadel, kus raie on niikuinii keelatud või piiratud.

Lahendus

Oluline on suurendada metsade inventeerimise mahtu, et luua eeldused suure kaitseväärtusega metsade kaitseks.

Riski leevendamiseks on vaja inventeerida kõrge kaitseväärtusega alad (HCVd), mis võivad asuda raieteks või muuks intensiivseks majandamiseks (nt metsakuivendus) määratud metsade piirkonnas. Looduskaitseväärtusi saab kaitsta ainult siis, kui nende olemasolu metsaaladel on teada. Kuna HCVd (kaitsealuste või ohustatud liikide elupaigad) ei ole kaitsealadest väljaspool riiklikul tasandil piisavalt inventeeritud, nõuab nende kaitse HCVde inventeerimist metsaomanike algatusel.