https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/ItemId/1313/amid/920/language/et-EE/Default.aspx

Eesti suutis 2019. aastal ringlusesse võtta 11% biojäätmetest. Paraku küll aasta varem olime tublimad – siis saime kiidelda 18% ringlussevõtuga. Aga võimalik on palju rohkem. Maailma kogemus näitab, et eraldi on võimalik kokku koguda ja ringlusse suunata lausa 95% biojäätmetest. Euroopas on edukamad biojäätmete eraldi kogujad näiteks Austria ja Sloveenia, kelle biojäätmete eraldi kogumise osatähtsus ulatub 80%-ni.

olemasolevad ja ka kavandatavad võimsused biojäätmete ringlussevõtuks – näiteks kompostimiseks või biogaasi tootmiseks – ei ole piisavad.

Probleemi teine pool on, et isegi kui suudetaks biojäätmetest toota rohkem tooteid, ei ole toodangule praegu piisavalt ostjaid.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul on suurim ringlussevõtu takistus omavalitsuste kesine tegevus jäätmehoolduse korraldamisel ning ka biojäätmete eraldi kogumisel.

Ministeerium näeb ühe lahendusena seda, et omavalitsustele muutub kohustuslikuks korraldada biojäätmete tekkekohal eraldi kogumine hiljemalt alates 2024. aastast. Samas on biojäätmete eraldi kogumine olnud kohustuslik juba aastaid, rakendamist on takistanud osapoolte erinev tõlgendus.