https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kas-noored-puud-kasvavad-kiiremini

geograafia gümnaasiumile (Tartu, 2017) lk 62; „Noores metsas toimub intensiivne fotosüntees ja sel perioodil on CO2 sidumise võime kõige suurem.“ Sama õpik, lk 81: „Juurdekasv on suurem metsanoorendikes, raieküpse metsa aastane juurdekasv on väga väike.““

Tegelikkus: puude kasvukõver ei ole maksimaalne puu nooruses, vaid puu on nooruses kiireneva kasvuga kuni saavutab maksimaalse kasvukiiruse platoo mõnekümne aasta vanuselt. Kasvukiirus jääb suhteliselt stabiilseks kuni kasvu vähenemiseni haiguste tõttu puu kõrges vanuses. Visuaalselt meenutab puu kasvu graafik „Väikse printsi“ illustratsiooni maost, kes on elevandi alla neelanud. Noorte puude istutamisjärgse kasvukiiruse andmeid on aastatel 2000–2012 analüüsinud Risto Kaljund, jälgides proovitükkidele istutatud kaheaastasi umbes 30 cm pikki istikuid. Selgus, et kuusk kasvas esimestel aastatel alla 10 cm aastas, aga mõõtmisperioodi lõpus, 11 aastat istutamisest, juba üle 50 cm aastas.

RMK rakendusuuring „Raiete mõju metsade süsinikuringele“ (Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli koostöö aastatel 2015–2018)7 hindas CO2 sidumise võimet eri vanuses männimetsades. Uuring näitab, et pärast lageraiet toimub metsamaalt esimesel kuuel aastal süsiniku emissioon ja mets saavutab üle keskmise süsiniku sidumise võime kümne aasta vanuselt ja see jääb üle keskmise väärtusega isegi 109 aasta vanuse männiku puhul, mis on vanim käsitletud metsa vanus. Sellesarnaseid uuringuid on tehtud meie naabrite juures Soomes (Kolari et al. 2004),8 kus uuriti süsiniku sidumist 4, 12 ja 75 aastat vanades pohla-männimetsades ja Lätis (Ķēniņa et al. 2019),9 kus uuriti süsiniku sidumist 163–218 aasta vanustes männikutes.

Õpiku koostaja on eksinud