Organisatsioon:
Info:
Sisujuht
Probleem:
Metsalindude arvukus väheneb
Metsalindude arvukus Eestis väheneb keskmiselt 101 400 linnu võrra aastas
http://www.eoy.ee/hirundo/files/Nellisi_Volke_2019-1.pdf
Eesti Ornitoloogiaühingu aruannete kohaselt on Eestis metsalinnustiku kompleksindeksi (53 liiki) trendi alusel perioodil 1983-2018 metsalinnustiku arvukus vähenenud 26% võrra. Liigispetsiifiliste arvukushinnangute ja trendide alusel on metsalinnustiku arvukus käsitletud perioodil vähenenud keskmiselt 42 600 – 58 800 paari võrra aastas. Paiksete liikide, samuti okasmetsaliikide arvukused näitavad suuremaid langusi, võrreldes rändsete, leht- ja segametsadega seotud liikidega ning generalistidega, mis viitab eelkõige kohalikele põhjustele ja mõjuritele meie metsamaastikus.
Juurpõhjus:
Peamiseks metsalindude vähenemise põhjuseks loeme metsamajandust.
Lindude arvukuse languse taga on metsamaa kvaliteedi muutus: lagaraiemajandus viimastel aastakümnetel, okasmetsade pindala vähenemine ja hooldusraiete kasv 2000. aastatel – eriti riigimaadel.
Ka põldudel kasutatavad taimemürgid mõjutavad linde, seda peamiselt toidupuuduse kaudu. Linnud vajavad kõige rohkem toitu poegade kasvatamise ajal ja poegi toidetakse putukatega. Mürgitatud põldudel on putukaid vähe ja linnupoegade üleskasvatamiseks ei pruugi toitu jätkuda.
https://maaelu.postimees.ee/3988557/pollulindude-vahenemine-on-kiirem-kui-metsalindudel
Metsalinnustiku indeks, mida arvestatakse seireandmete kompleksi järgi, langeb juba kakskümmend aastat − ja see langeb kokku intensiivsete raiete tegemise ajaga
https://pohjarannik.postimees.ee/6582303/koos-vanade-metsadega-kaovad-paljude-liikide-elupaigad
Metsalinnustiku vähenemise põhjusion kindlasti mitmeid, sest liikide arvukust mõjutavad erinevad tegurid, näiteks peale metsaraie (Fraixedas, Lindén & Lehikoinen 2015) veel ohud rändeteedel, kliimamuutused (Both & Visser 2001) ja maaspesitsejate puhul röövluskoormus (Roos et al. 2018). Eesti-siseste põhjuste domineerimisele viitab paiksete liikide arvukuse suurem kahanemine võrreldes rändsete liikidega, kusjuures mujal Euroopas vähenevad eelkõige hoopis rändsete liikide, eriti kaugrändurite, arvukused (Both et al. 2010).
Sarnane tavalinnustikus toimunud arvukuse vähenemine on viimastel aastakümnetel toimunud ka põllulinnustikus (Marja & Nellis 2018). Soomes on näidatud, et kõige arvukamate metsaliikide langevaid trende saab seostada elupaiga kvaliteedi langusega, ja nende liikide puhul, kelle arvukus on langenud ka kaitsealadel, tõenäoliselt kliimamuutuse mõjuga (Virkkala 2016). Lõuna-Soome metsade linnustiku analüüs 1984-2013 andmete alusel näitas samuti, et linnukooslusi mõjutavad nii metsade majandamine (vanade metsade pindala vähenemine) kui kliima soojenemine (Fraixedas, Lindén & Lehikoinen 2015). Eestis jääb kiiremini vähemaks okasmetsadega seotud linde ja okasmetsade pindala on perioodil 1988-2014 vähenenud umbes 13%, need alad on asendunud valdavalt lehtpuumetsadega (Keskkonnaagentuur 2014)
https://www.eoy.ee/hirundo/files/Nellisi_Volke_2019-1.pdf
Kaitsekordade pidev leevendamine on toonud kaasa majanduspiirangute massilise õgvendamise kaitsealadel ja kaitsealuste liikide elupaikades. Näiteks Eesti metsalindude arvukus on Keskkonnaagentuuri andmetel pidevas langustrendis. Üha enam lubatakse kaitsealuses looduses mitmesugust majandustegevust, sealhulgas lageraieid. (siin oleks mingit viidet vaja).
Lahendused:
Haruldusi säilitaks leiukohtade tõhus kaardistamine ja kaitse, näiteks vääriselupaikadena. - Kas kaardistamine ja kaitse praegu ei ole tõhus?
Metsalinnustiku seisundi leevendamiseks võiks Eestis vähendada raiemahtu ja kasutada valdavalt nn poollooduslikku metsamajandust, kus nt hooldusraiet tehakse vähe, sest looduslikult arenenud metsades on elurikkus suurem. Majandusmetsad toetavad sel juhul paremini koos kaitsealade võrgustikuga üldise mitmekesisuse säilimist. Samuti tuleks rakendada pikemat kevad-suvist raierahu, seda kindlasti kaitstavatel aladel ja riigimetsas.
https://www.eoy.ee/hirundo/files/Nellisi_Volke_2019-1.pdf
Tuginedes pesitsusaegsete raiete mõju käsitlenud uuringule ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja varasemale ettepanekule, on vajalik keelata raie kõigis metsades 15. märtsist 31. augustini.