MTÜ Roheline Kogukond

https://pollumeheteataja.ee/uudis/2024/02/26/nitraate-jouab-pinna-ja-pohjavette-jarjest-rohkem/

Viimase 20 aasta jooksul on nii pinna- kui ka põhjavee nitraadisisaldus märgatavalt suurenenud

Värskeimate andmete põhjal on Eestis eutrofeerumisohus 105 ja eutrofeerunud 13 vooluveekogumit 422-st. Eutrofeerumisohus on 93 järvest 19 ja juba on eutrofeerunud 31 järve. Rannikuvee puhul on 16 rannikuveekogumist kaheksa eutrofeerunud ja kaks eutrofeerumisohus. Üldlämmastiku suure sisalduse pärast on eutrofeerunud või eutrofeerumisohus 64 vooluveekogumit, 38 järve ja üheksa rannikuveekogumit.

Kuigi juba alates 2003. aastast on näiteks Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal rakendatud nitraadi põllumajandusest veekogudesse jõudmise vähendamiseks kohustuslikke meetmeid, näitavad seireandmed, et olukord halveneb seal kiiremini kui Eestis keskmiselt.

Uuringust johtub, et senised nitraadi veekeskkonda jõudmise piiramise meetmed pole olnud efektiivsed ei nitraaditundlikul alal ega ka Eestis tervikuna ning põllumajanduses tuleb astuda jõulisi samme lämmastikukasutuse tõhustamiseks. Vastasel juhul jätkub nitraadi asjatu liikumine pinna- ja põhjavette ning meie looduskeskkond ja joogiveevarude kvaliteet halvenevad üha suuremal määral.

Aastatel 2004–2021 kasvas kasutatud mineraalväetiste kogus peaaegu kaks korda.

Aastal 2021 toonitas Euroopa Komisjon, et Eesti peaks nitraaditundlike alade ulatuse üle vaatama ning lisama neid alasid, millelt jõuab vesi eutrofeerunud või eutrofeerumisohus veekogudesse. Lisaks soovitatas Euroopa Komisjon üle vaadata põllumajanduse veekeskkonnale avalduva mõju piiramise meetmed, et vähendada mere ja siseveekogude eutrofeerumist.

Kevadeks valmivas lõpparuandes esitatakse ettepanekud võimalikeks muudatusteks ja analüüsitakse nende rakendamise sotsiaalmajanduslikke ja veekeskkonnale avalduvaid mõjusid.