https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kas-noored-puud-kasvavad-kiiremini/

lageraie täielikust pikaajalisest mõjust teavet liiga vähe

Lageraiepõhise metsamajanduse (LPM) keskkonnamõju ja võimalusi seda leevendada on maailmas (ka Eestis) palju uuritud; LPM kombineerimine turberaiete ja püsimetsandusega on aktiivse uurimise faasis. Uuringud näitavad, et LPM ohud elustikule on seotud paljude protsessidega: peamised on elupaikade ja populatsioonide lokaalne hävimine ning ökoloogiliste seoste muutused, tulenevalt raiehäiringust, sellele järgneva suktsessiooni laadist ja mitmetest sekundaarsetest mõjudest. Maastikes moodustuvad liitunud puistute ja raiesmike mosaiigid, kus raiesmikel on ühtaegu spetsiifiline ökoloogiline roll (sh mõnedele ohustatud liikidele) ja riskid. Enamik negatiivseid mõjusid tugevnevad metsamajanduse intensiivistudes ja raiemahtude suurenedes; need tulenevad nt lühemast raieringist, väiksemast põlispuude ja kõdupuidu hulgast, ulatuslikest raiesmikest, märgalade kuivendamisest, teedest jne.

https://www.envir.ee/sites/default/files/mak2030_alusuuringu_aruanne.pdf

Skandinaavia maades ja Soomes peetakse lageraiet peamiseks põhjuseks, miks paljud metsaliigid on sattunud ohustatud liikide nimekirjadesse (Tingstad jt 2018)

https://www.terveilm.ee/rohenugimine/