Kogu Eestit hõlmav uuring meie hajaasustuspiirkondade kaevude ja neist ammutatava joogivee kvaliteedi kohta näitab, et vaid kolmandikus kaevudes vastab vesi joogivee kvaliteedi nõuetele.

https://leht.postimees.ee/7080365/suure-osa-maarahva-joogivesi-ei-vasta-nouetele

Lisaks tuvastas nn omaveevärgi olukorda hinnanud uuring, et vaid viiendik salvkaevudest ja 47% puurkaevudest vastas kehtestatud nõuetele. Näiteks ainult 10,1% salvkaevudel oli kasutusluba ja 35% puurkaevudest olid ehitatud projekti järgi.

Puurkaevudest pärineva joogivee suurim probleem on suur mangaani- ja rauaühendite sisaldus, seda eriti Lõuna-Eesti kaevudest võetud proovides.

Salvkaevude suurim probleem on mikrobioloogiline saastatus, nõuetele ei vasta 62% võetud proovidest.

Salvkaevude saastumises on tihtipeale süüdi inimesed ise, juhtides näiteks oma majapidamise heitvee imbväljakule, mis asub liialt lähedal veevõtukohale, või pumbatakse täis saanud septikust sete välja otse peenramaale

välja tuleks vahetada hinnanguliselt 30 000 kaevu – põhiliselt üle 40 aasta vanused puurkaevud ja salvkaevud, mille veetootlikkus ei rahulda tarbija vajadusi. Hooldust vajab 18 000 kaevu. Hajaasustuse omaveevärkide ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamiseks oleks vaja 322 miljonit eurot.

Väiksem mikrobioloogilise saastatuse tõenäosus on omaveevärkides, mida kasutatakse aasta ringi, kus vesi on toodud majja ning kaevu ümbrust ja kaevu ennast regulaarselt hooldatakse. Seega saavad elanikud ise palju ära teha sellise saastuse vältimiseks.