Organisatsioon:
Info:
Probleem
On märkimisväärne oht, et hõre järelevalve loob lihtsa võimaluse jäätmetega skeemitamiseks ja taaskasutuse nime all jäätmete ladestamiseks, mille eest jäetakse maksmata saastetasu. Kuna prügilatesse jõudvate jäätmete maht kasvab, suureneb üha ka pettuste risk.
Auditi käigus ilmnes, et Keskkonnaameti kontroll on piirdunud dokumentide hindamisega viisil, mis ei võimalda kuidagi ennetada või võimalikult vara avastada prügilates toimuvaid rikkumisi. Seetõttu ei ole ametil jooksvat ülevaadet, milliseid jäätmeid ning kui suures koguses taaskasutatakse või ladestatakse. Ülevaate saamiseks oleks vaja hakata ladeala taaskasutatud jäätmete koguse ja konsistentsi tuvastamiseks lahti kaevama ning mõõdistama. See on kallis ja aeganõudev. Kallim kui ennetav järelevalve.
Sissetoodavate jäätmete puhul: Sageli toimub dokumentide kontroll tagantjärele, kui jäätmete sissevedu on juba toimunud ja jäätmeid ei ole reaalselt enam võimalik näha. 2020. aastal korraldati Tallinna sadamas 10 suuremat kontrollioperatsiooni, mille käigus avastati mitmeid juhtumeid, kus sisseveetud jäätmete koostis ei vastanud deklareeritud jäätmeliigile. See näitab, et hookuspookus importprügiga ei ole haruldane ning põhjust sissetoodavate jäätmete põhjalikumaks kontrollimiseks jätkub.
Jäätmeseaduses on juba 2007. aastast kirjas, et prügilatesse ei ole lubatud vastu võtta ega ladestada sortimata olmejäätmeid, sh segaolmejäätmeid. Auditi käigus nägid audiitorid, et prügilate jäätmearuanded näitavad segaolmejäätmete ladestamist. Ilmnes, et Keskkonnainspektsioon ei olnud kolme aasta jooksul kordagi kontrollinud biolagunevate jäätmete sisaldust ladestavate jäätmete hulgas.
Kaubanduskoja hinnangul tuleb esimese prioriteedina tagada jäätmevaldkonnas tõhus järelevalve.
Juurpõhjus
Sissetoodavate jäätmete korral: Sisseveoteadete suure hulga tõttu ei ole järelevalvega tegelevad ametnikud suutnud neid teateid operatiivselt läbi vaadata ega järelevalvet planeerida.
????