Organisatsioon:
Info:
Sisujuht
Probleem
Pandivere põhja- ja pinnavees on lubatust kõrgem nitraadi ja fosfori sisaldus.
Juurpõhjused
Intensiivne põllumajandus ja väetamine. Valgla 71 % on kasutusel põllumajandusmaana, kus kasutatakse suures koguses mineraal- ja orgaanilist väetist (nt sõnnik ja mineraalväetised). Uuringu ajal lisati põldudele üle Eesti keskmise koguse lämmastikku ja fosforit, mistõttu need toitained laostuvad keskkonda
Pandivere piirkonnas on õhuke pinnakiht ja karst, mis lubab sademevees lahustunud toitainetel kiirelt põhjavesi imbuda. Kuna Sõmeru jõgi saab ~70 % veest põhjavee kaudu, kanduvad toitained sellesse veeühendusse väga lihtsalt
Kehtivad veekaitse meetmed ei taga piirkonnas piisavalt põhjavee ja pinnavee kaitset nitraaditundlikul alal — see tähendab, et seni kasutatavad abinõud ei piira nitraadi ja fosfori ärakannet veekogudesse piisavalt tõhusalt.
Võimalikud lahendused
Põllumajandustavade muutmine: Vältida vedelsõnniku kasutamist sügisel, kuna see suurendab lämmastiku leostumist. Kasutada vahekultuure, mis aitavad siduda lämmastikku taimede sees ning vähendavad talvisel perioodil ärakannet.
Täpsem vee ja veekaitse planeerimine: Vajalik on kasutada põhjavee liikumist ja ainete transporti kirjeldavaid mudeleid, et mõista, kust ja kui palju toitainete reostus vee kaudu liigub. See aitab sihtotstarbeliselt rakendada veekaitsemeedeid just riskipiirkondades, mitte ainult üldisi standardmeetodeid.
Parandada põhjavee seiret: Artiklis rõhutatakse vajadust kombineerida pinnavee, põhjavett ja dreenivett seires, sest see annab parema pildi veekvaliteedist ja reostuse põhjustest.