2021. aasta mais esitasid neli keskkonnaorganisatsiooni teabenõude Keskkonnaagentuurile, et saada Eesti Statistilise Metsainventuuri (SMI) alusandmeid. Eesmärk oli kontrollida Keskkonnaagentuuri tehtud mõõtmisi ja arvutusi. Pärast pikka vaidlust ja Andmekaitse Inspektsiooni sekkumist avalikustas Keskkonnaagentuur alusandmed, kuid ainult osaliselt. Agentuur keeldus väljastamast mõnede mõõtepunktide koordinaate. Kuna andmetes ilmnesid olulised vastuolud, otsustasid keskkonnaorganisatsioonid puuduvaid andmeid kohtu kaudu nõuda. Kohtuprotsessi esimene aste kestis kolm aastat ning jõudis arutlusele ka Euroopa Kohtus ja lõppes keskkonnakaitsjate võiduga. Nagu sageli keskkonnateemalistes vaidlustes, kaebas Keskkonnaagentuur riigi esindajana kohtuotsuse edasi teise astme kohtusse ja kohtuprotsess endiselt jätkub.

Tänu kodanike vabatahtlikule tööle on tänaseks paranenud Eesti metsastatistika kvaliteet.

Juba enne kohtuotsust on kohtuprotsessi mõju olnud ühiskonnas suur. Keskkonnakaitseorganisatsioonid on näidanud, et nad suudavad ja tahavad oma õiguste eest seista, mis on sundinud Keskkonnaagentuuri avalikustama peaaegu kogu metsastatistika andmestiku.

Vabatahtlikud ja ajakirjanikud on toonud nähtavale suured vastuolud mõõdetud andmetes, mille baasil on Keskkonnaagentuur parandanud andmete kogumise metoodikaid ja tänu millele on andmete kvaliteet viimastel aastatel paranenud ja SMI andmed näitavad selgemini Eesti metsa tänast seisundit ning metsa pidevat vähenemist üleraie ja raadamise tulemusena. Andmete kogumise metoodika analüüsi on tänaseks kaasatud ka Tartu Ülikooli statistikud. Postimehe Fondi algatatud projekt „Eesti metsade alternatiivne hindamine” [MAH] põhines paljuski neilsamadel SMI andmetel ja nendega tehtud arvutustel.

Tuleviku vaates on väga olulised ka kohtuasja raames tehtud Euroopa kohtu otsused. Euroopa kohus täpsustas oma otsusega keskkonnaandmete mõistet. Samuti asus Euroopa Kohus seisukohale, et keskkonna-andmete avalikkuse eest varjamiseks ei piisa pelgalt viitamisest rahvusvahelistele suhetele tekkivale ohule, ilma reaalseid riske välja toomata. Need otsused annavad tuge paljudele tulevikus toimuvatele keskkonnateemalistele vaidlustele üle kogu Euroopa Liidu.

Miks on mõõtepunktide koordinaatite avalikustamine täna endiselt oluline?

Koordinaatide avalikustamine võimaldaks andmete õigsuse kahtluse korral nii keskkonnaorganisatsioonidel kui ka õppe- ja teadusasutustel minna kohapeale neid mõõtmistulemusi kontrollima. Tänaseks on SMI andmetes tuvastaud palju anomaaliaid, näiteks, nähtub SMI andmestikust, et metsades esineb tuhandeid puid, mis on aastatega peenemaks muutunud. Anomaaliad võivad olla seletatavad looduse omapärade ja toimimisega, aga siiski võib olla nii mõnigi kord vaja andmete kontrolliks ka mõõtmistulemusi kohapeal vaatamas käia. Koordinaatide teadmine võimaldab andmete võrdluseks ja tõepärasuse kontrolliks kasutada muid andmebaase - maa-ameti infot, lidari mõõtmisandmeid jne.

Töö SMI andmetega ei ole kaugeltki veel lõppenud

Kõiki leitud anomaaliaid SMI andmetes pole siiski siiani suudetud lahendada. Endiselt on andmetes vastuolud nii raiemahtude vea hinnangutes kui ka juurdekasvu arvutuses. Vabatahtlike töö andmetega jätkub. Ühiskonnapoolse kontrolli jätkamise eelduseks on andmete terviklik avalikustamine.

SMI kohtuprotsessi saad toetada: EE292200221076473068 MTÜ Roheline Kogukond. Kohtuprotsessi võitmisel investeerime kogu tagastatud raha Eesti looduskeskkonna parandamiseks.