See on dokumendi vana versioon!
Artikkel ja doktoritöö näitavad, et Ida-Viru elanikel on võrreldes muu Eestiga märgatavalt kehvemad tervisenäitajad: • rohkem kroonilisi haigusi (57% vs 47%), • kõrgem kopsuvähi ja südame-veresoonkonna haiguste esinemissagedus, • lastel rohkem astmat ja hingamisraskusi, • madalam sünnikaal ja rohkem enneaegseid sünnitusi, • lühem oodatav eluiga, eriti meestel (–4 aastat Eesti keskmisest).
Need erinevused püsivad, kuigi õhukvaliteet on viimastel kümnenditel mõnevõrra paranenud.
1. Pikaajaline keskkonnasaaste põlevkivitööstusest Õhus on olnud ja on endiselt ohtlikke saasteaineid (fenool, benseen, formaldehüüd, peened osakesed). Põlevkivi kaevandamine ja töötlemine on halvendanud õhukvaliteeti Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Narvas. Kaevandustes kasutatavate diiselmootorite heitgaasid suurendavad kopsuvähi riski.
2. Kehvem elukeskkond ja töökeskkond Halvemad töötingimused võrreldes suuremate linnadega. Tööstuslik keskkond mõjutab elukvaliteeti (must lumi, teravad lõhnad, tolm).
3. Elustiililised riskitegurid Alkoholitarbimine, ebatervislik toitumine, stress. (Artiklis rõhutatakse, et nende mõju ei selgita erinevusi üksi, kuid nad on osa probleemi kogumist.)
4. Kõrge igapäevane stress seoses elukeskkonnaga Inimesed tajuvad õhusaastet visuaalselt ja lõhna kaudu. Pidev muretsemine ja stress lisavad terviseriski.
5. Puudulik ennetustegevus Arengukavasid on, kuid ennetuseks pole Ida-Virumaal sisulist rahastust. Tervisekäitumise parandamine on tagaplaanil.
6. Kehv ligipääs adekvaatsele terviseinfot Suur osa elanikkonnast on venekeelne ja teises inforuumis. Terviseteave neile ei jõua või on väga napp.