MTÜ Roheline Kogukond

Probleem

https://novaator.err.ee/1609798650/doktoritoo-ida-virumaa-elanike-tervis-on-ulejaanud-eestist-endiselt-halvem

Artikkel ja doktoritöö näitavad, et Ida-Viru elanikel on võrreldes muu Eestiga märgatavalt kehvemad tervisenäitajad:

  • rohkem kroonilisi haigusi (57% vs 47%),
  • kõrgem kopsuvähi ja südame-veresoonkonna haiguste esinemissagedus,
  • lastel rohkem astmat ja hingamisraskusi,
  • madalam sünnikaal ja rohkem enneaegseid sünnitusi,
  • lühem oodatav eluiga, eriti meestel (–4 aastat Eesti keskmisest).

Need erinevused püsivad, kuigi õhukvaliteet on viimastel kümnenditel mõnevõrra paranenud.

Juurpõhjused

  1. Pikaajaline keskkonnasaaste põlevkivitööstusest - Õhus on olnud ja on endiselt ohtlikke saasteaineid (fenool, benseen, formaldehüüd, peened osakesed). Põlevkivi kaevandamine ja töötlemine on halvendanud õhukvaliteeti Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Narvas. Kaevandustes kasutatavate diiselmootorite heitgaasid suurendavad kopsuvähi riski.
  2. Kehvem elukeskkond ja töökeskkond - Halvemad töötingimused võrreldes suuremate linnadega. Tööstuslik keskkond mõjutab elukvaliteeti (must lumi, teravad lõhnad, tolm).
  3. Elustiililised riskitegurid - Alkoholitarbimine, ebatervislik toitumine, stress. (Artiklis rõhutatakse, et nende mõju ei selgita erinevusi üksi, kuid nad on osa probleemi kogumist.)
  4. Kõrge igapäevane stress seoses elukeskkonnaga - Inimesed tajuvad õhusaastet visuaalselt ja lõhna kaudu. Pidev muretsemine ja stress lisavad terviseriski.
  5. Puudulik ennetustegevus. Arengukavasid on, kuid ennetuseks pole Ida-Virumaal sisulist rahastust. Tervisekäitumise parandamine on tagaplaanil.
  6. Kehv ligipääs adekvaatsele terviseinfot - Suur osa elanikkonnast on venekeelne ja teises inforuumis. Terviseteave neile ei jõua või on väga napp.

Võimalikud lahendused

  1. Ennetustegevuse tugevdamine - Terviseedenduseks on vaja päriselt ressurssi. Inimesed piirkonnas soovivad ennetust — vajadus on olemas.
  2. Tõhusam terviseinfo jõudmine venekeelsetele elanikele Tõsta teadlikkust ja parandada ligipääsu usaldusväärsele infole. Arvestada venekeelset inforuumi.
  3. Õiglase ülemineku fondi ja investeeringute kasutamine Majanduse mitmekesistamine, et vähendada sõltuvust põlevkivitööstusest. Luua uusi töökohti ja kaasaegsemat tööstust, et noored ei lahkuks.
  4. Koostöö omavalitsuse ja ettevõtete vahel ning piirkonna arendamine. Artiklis tuuakse eeskujuks Poola Katowice ümberkujunemine. Potentsiaal arendada piirkonda atraktiivseks elamis-, turismi- ja kultuurikeskkonnaks. Hea näide Kiviõli seikluspark ja Aidu karjäärides tehtu.
  5. Elukeskkonna kvaliteedi parandamine - Kuigi otseseid meetmeid ei täpsustata, rõhutatakse õhukvaliteedi paranemise vajadust ja selle seost tervisenäitajate paranemisega.
  6. Tööstuste kaasajastamine ja pakkumise mitmekesistamine - Tootmise moderniseerimine. Realistlike uute valdkondade arendamine (mitte IT, vaid tööstuse erinevad harud).
  7. Jätkuvad teadusuuringud ja biomonitooring. Mõõta kahjulikke aineid inimeste organismis, et paremini mõista riske ja kujundada poliitikaid.