MTÜ Roheline Kogukond

Erinevused

Siin näed erinevusi valitud versiooni ja hetkel kehtiva lehekülje vahel.

Lõlita võrdlemise vaatele

Both sides previous revisionPrevious revision
Next revision
Previous revision
liiga_palju_ravimijaeaeke_jouab_keskkonda [2021/04/07 16:50] – [Probleem] riholiiga_palju_ravimijaeaeke_jouab_keskkonda [2023/01/01 15:13] (Hetkel kehtiv) riho
Rida 1: Rida 1:
-====== Probleem ======+===== Probleem =====
  
 https://www.ravimiamet.ee/sites/default/files/13883-12100-1-sm.pdf https://www.ravimiamet.ee/sites/default/files/13883-12100-1-sm.pdf
Rida 12: Rida 12:
  
  
-====== Juurpõhjus ======+===== Juurpõhjus =====
  
 Suurem osa ravimijääke jõuab keskkonda pärast ravimite sihtotstarbelist kasutamist. Paljud toimeained läbivad organismi muutumatul kujul või muutuvad hoopis uuteks, veelgi suurema keskkonnaohuga ühenditeks. Inimorganismi läbinud ravimid jõuavad reoveepuhastite kaudu veekeskkonda ja reoveesettesse. Loomadele antud ravimid jõuavad keskkonda otse ilma igasugust puhastusetappi läbimata. Suurem osa ravimijääke jõuab keskkonda pärast ravimite sihtotstarbelist kasutamist. Paljud toimeained läbivad organismi muutumatul kujul või muutuvad hoopis uuteks, veelgi suurema keskkonnaohuga ühenditeks. Inimorganismi läbinud ravimid jõuavad reoveepuhastite kaudu veekeskkonda ja reoveesettesse. Loomadele antud ravimid jõuavad keskkonda otse ilma igasugust puhastusetappi läbimata.
Rida 22: Rida 22:
 Üle poole eestlastest tegelikult ei tea või ei teadvusta, et ravimid on ohtlik jääde ja nende ebakorrektne käitlemine võib põhjustada keskkonnale kahju. Üle poole eestlastest tegelikult ei tea või ei teadvusta, et ravimid on ohtlik jääde ja nende ebakorrektne käitlemine võib põhjustada keskkonnale kahju.
  
-====== Lahendused =====+===== Lahendused =====
  
 Reovee järelpuhastustehnoloogiad – osoonimine ja aktiivsöe kasutamine, annavad ravimijääkide, aga ka teiste saasteainete reoveest eemaldamisel häid tulemusi. Teistes Läänemere äärsetes riikides on neid tehnoloogiaid juba ka rakendatud. Praegu pidurdab uute tehnoloogiate laialdasemat kasutusele võttu nende kõrge maksumus. Reovee järelpuhastustehnoloogiad – osoonimine ja aktiivsöe kasutamine, annavad ravimijääkide, aga ka teiste saasteainete reoveest eemaldamisel häid tulemusi. Teistes Läänemere äärsetes riikides on neid tehnoloogiaid juba ka rakendatud. Praegu pidurdab uute tehnoloogiate laialdasemat kasutusele võttu nende kõrge maksumus.
  
 Rootsis on arstidele ja apteekritele jagatud juhendeid, mis aitavad samade sümptomite puhul valida keskkonnale vähem mõju omava ravimi. Ka Eestis tasub mõelda, milliseid soovitusi võiksid arstid ja apteekrid anda patsientidele, ravimite keskkonnamõju silmas pidades. Rootsis on arstidele ja apteekritele jagatud juhendeid, mis aitavad samade sümptomite puhul valida keskkonnale vähem mõju omava ravimi. Ka Eestis tasub mõelda, milliseid soovitusi võiksid arstid ja apteekrid anda patsientidele, ravimite keskkonnamõju silmas pidades.
 +
 +Vältida antibiootikumide kergekäelist määramist ja lohakat (nt. mõnepäevast) tarvitamist
 +
 +Arvestada keskkonnariske süstemaatiliselt. 
 +
 +Informeerida tervishoiutöötajaid ja patsiente ravimitarbimise keskkonnamõjust. Tuleb jätkata elanikkonna teavitamist ravimijäätmete keskkonnaohtlikkusest.
 +
 +https://majandus.postimees.ee/7681980/doktoritoo-saastatud-reovett-saaks-puhastada-senisest-odavamalt
 +
 +Ta selgitab, et reovee puhastamisel kõrvaldatakse reoained veest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega. "Kuid kõiksuguste tugevatoimeliste ravimite, aga ka raskelt biolagundatavate hügieenitoodete ja plastiühendite tootmine ning kasutamine põhjustab nende kogunemist veekogudes, halvendades oluliselt veeressursse. Traditsioonilised reoveepuhastusviisid siin paraku vajalikul määral ei aita. Seega on eriti saastunud reovete puhastamiseks vaja leida alternatiivseid kulutõhusaid töötlemismeetodeid," tõdeb Tikker. 
 +
 +Ühe alternatiivse lahendusena käsitles Tikker doktoritöös impulss koroona elektrilahenduse (KIEL) meetodit, kus erinevalt enamikust teistest täiustatud saasteainete lagundamisprotsessidest ei ole vaja lisada teisi kemikaale, vaid lagundajate tootmiseks piisab ainult elektrienergiast.
 +