Probleem
https://www.postimees.ee/7691250/raport-eesti-kasvuhoonegaaside-heide-on-taas-tousuteel
Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused on viimase aastakümnega küll 40 protsenti langenud, kuid üleeuroopaline energiakriis ja põlevkivielektri tagasitulek on pannud heitkogused alates 2021. aastast taas kasvama.
Eesti kasvuhoonegaaside koguemissioon langes 2019. aastal varasema aastaga võrreldes 4,5 protsenti, kuid viimaste võrdlusandmete alusel olime selle näitajaga Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal.
Uute andmete alusel oleme langenud kümnendaks:
https://majandus.postimees.ee/7398833/eesti-oli-mullu-kasvuhoonegaaside-heitkogustega-elis-kumnes
Euroopa Liidu (EL) kliimameetmete rakendamise eduaruande järgi oli Eesti möödunud aastal per capita kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest liidu riikidest kümnendal kohal; näitaja küündis ligikaudu 9 tonni süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalendini inimese kohta.
Juurpõhjus
<del>Enamik kasvuhoonegaase ehk 88 protsenti tekkis energiasektoris </del>
<del>Suurim osa energeetikasektori KHG heitkogusest moodustas energeetikatööstus, millest tulenes 69,1% kogu Eesti ja 78,4% energeetikasektori KHG heitkogusest </del>
Koguheitest 5,74 miljonit tonni ehk 49,5 moodustas energeetikatööstus. Transport tekitas 2,55 miljonit tonni heitkoguseid, põllumajandus 1,52 miljonit tonni, töötlev tööstus ja ehitus 460 000 tonni, muud tööstusprotsessid 320 000 tonni, prügimajandus 300 000 tonni ning muud sektorid kokku 670 000 tonni.
Energeetikasektori osakaal kogu Eesti heitkogustesse-SO2–ligikaudu 100%, suurem osa põlevkivienergeetikast;-NOx–50%–energeetika (v.a transport), 50% muud;-LOÜ –29% energeetika (v.a transport), 71%muud.
Lahendus
Loobuda põlevkivienergeetikast