2021. aasta mais esitasid neli keskkonnaorganisatsiooni teabenõude Keskkonnaagentuurile, et saada Eesti Statistilise Metsainventuuri (SMI) alusandmeid. Eesmärk oli kontrollida Keskkonnaagentuuri tehtud mõõtmisi ja arvutusi. Pärast pikka vaidlust ja Andmekaitse Inspektsiooni sekkumist avalikustas Keskkonnaagentuur alusandmed, kuid ainult osaliselt. Agentuur keeldus väljastamast mõnede mõõtepunktide koordinaate. Kuna andmetes ilmnesid olulised vastuolud, otsustasid keskkonnaorganisatsioonid puuduvaid andmeid kohtu kaudu nõuda. Kohtuprotsessi esimene aste kestis kolm aastat ning jõudis arutlusele ka Euroopa Kohtus ja lõppes keskkonnakaitsjate võiduga. Nagu sageli keskkonnateemalistes vaidlustes, kaebas Keskkonnaagentuur riigi esindajana kohtuotsuse edasi teise astme kohtusse ja kohtuprotsess endiselt jätkub.

Tänu kodanike vabatahtlikule tööle on tänaseks paranenud Eesti metsastatistika kvaliteet.

Kohtuprotsessi mõju ühiskonnas on olnud suur juba enne lõplikku otsust. Keskkonnakaitseorganisatsioonid on näidanud, et nad on valmis oma õiguste eest seisma, mis on sundinud Keskkonnaagentuuri avalikustama peaaegu kogu metsastatistika andmestiku.

Vabatahtlikud ja ajakirjanikud on toonud nähtavale suuri vastuolusid mõõdetud andmetes, mille tulemusel on Keskkonnaagentuur parandanud andmete kogumise metoodikaid. See on aidanud tõsta andmete kvaliteeti ning SMI andmed peegeldavad nüüd selgemini Eesti metsa hetkeolukorda, sealhulgas ka metsade pidevat vähenemist üleraie ja raadamise tulemusena. Andmete kogumise metoodika analüüsi on tänaseks kaasatud ka Tartu Ülikooli statistikud. Postimehe Fondi algatatud projekt „Eesti metsade alternatiivne hindamine” (MAH) põhines suuresti samadel SMI andmetel ja nendega tehtud arvutustel.

Tulevikku silmas pidades on väga olulised ka Euroopa Kohtus tehtud otsused kohtuasja raames. Euroopa Kohus täpsustas oma otsusega keskkonnaandmete mõistet ning leidis, et keskkonnaandmete avalikkuse eest varjamiseks ei piisa pelgalt viitamisest rahvusvahelistele suhetele tekkivale ohule, ilma reaalseid riske esitamata. Need otsused annavad tuge paljudele tulevastele keskkonnateemalistele vaidlustele kogu Euroopa Liidus.

Miks on mõõtepunktide koordinaatite avalikustamine täna endiselt oluline?

Koordinaatide avalikustamine võimaldaks nii keskkonnaorganisatsioonidel kui ka õppe- ja teadusasutustel vajadusel minna kohapeale mõõtmistulemusi kontrollima. SMI andmetes on seni tuvastatud mitmeid anomaaliaid, näiteks on andmestikust näha, et metsades leidub tuhandeid puid, mis on aastatega peenemaks muutunud. Anomaaliad võivad olla seletatavad looduse iseärasustega, kuid mõnikord võib siiski olla vajalik mõõtmistulemuste kontrollimine kohapeal. Koordinaatide avalikustamine võimaldab andmete võrdlemiseks ja õigsuse kontrollimiseks kasutada teisi andmebaase, nagu Maa-ameti infot ja lidari mõõtmisandmeid.

Töö SMI andmetega ei ole kaugeltki veel lõppenud

Kõiki leitud anomaaliaid SMI andmetes pole siiani suudetud lahendada. Andmetes on endiselt vastuolusid nii raiemahtude vea hinnangutes kui ka juurdekasvu arvutustes. Vabatahtlik töö andmetega jätkub. Ühiskonnapoolse kontrolli jätkumise eelduseks on andmete terviklik avalikustamine.

SMI kohtuprotsessi saab toetada: EE292200221076473068 MTÜ Roheline Kogukond. Kohtuprotsessi võitmisel investeeritakse kogu tagastatud raha Eesti looduskeskkonna parandamisse.