MTÜ Roheline Kogukond

Eesti kasvuhoonegaaside koguemissioon langes 2019. aastal varasema aastaga võrreldes 4,5 protsenti, kuid viimaste võrdlusandmete alusel olime selle näitajaga Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal.

https://ragnsells.ee/kuukiri/eesti-kasuvhoonegaaside-hulk-langeb-kuid-on-endiselt-inimese-kohta-el-korgeim/?fbclid=IwAR1Zt_OdwnsWElQmISmcADKg_rbtAwCJDw64vFGeRImVkS9vsJ9eAfnj-Vk

https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib

Uute andmete alusel oleme langenud kümnendaks:

https://majandus.postimees.ee/7398833/eesti-oli-mullu-kasvuhoonegaaside-heitkogustega-elis-kumnes

Euroopa Liidu (EL) kliimameetmete rakendamise eduaruande järgi oli Eesti möödunud aastal per capita kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest liidu riikidest kümnendal kohal; näitaja küündis ligikaudu 9 tonni süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalendini inimese kohta.

Enamik kasvuhoonegaase ehk 88 protsenti tekkis energiasektoris

Suurim osa energeetikasektori KHG heitkogusest moodustas energeetikatööstus, millest tulenes 69,1% kogu Eesti ja 78,4% energeetikasektori KHG heitkogusest

https://www.envir.ee/sites/default/files/content-editors/Kliima/Inventuur/1._energeetikasektori_kokkuvote_2020.pdf

Energeetikasektori osakaal kogu Eesti heitkogustesse-SO2–ligikaudu 100%, suurem osa põlevkivienergeetikast;-NOx–50%–energeetika (v.a transport), 50% muud;-LOÜ –29% energeetika (v.a transport), 71%muud.

Loobuda põlevkivienergeetikast