Eesti kasvuhoonegaaside koguemissioon langes 2019. aastal varasema aastaga võrreldes 4,5 protsenti, kuid viimaste võrdlusandmete alusel olime selle näitajaga Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal.

https://ragnsells.ee/kuukiri/eesti-kasuvhoonegaaside-hulk-langeb-kuid-on-endiselt-inimese-kohta-el-korgeim/?fbclid=IwAR1Zt_OdwnsWElQmISmcADKg_rbtAwCJDw64vFGeRImVkS9vsJ9eAfnj-Vk

https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib

Enamik kasvuhoonegaase ehk 88 protsenti tekkis energiasektoris

Suurim osa energeetikasektori KHG heitkogusest moodustas energeetikatööstus, millest tulenes 69,1% kogu Eesti ja 78,4% energeetikasektori KHG heitkogusest

https://www.envir.ee/sites/default/files/content-editors/Kliima/Inventuur/1._energeetikasektori_kokkuvote_2020.pdf

Energeetikasektori osakaal kogu Eesti heitkogustesse-SO2–ligikaudu 100%, suurem osa põlevkivienergeetikast;-NOx–50%–energeetika (v.a transport), 50% muud;-LOÜ –29% energeetika (v.a transport), 71%muud.

4.detsember 2021: Eurostati andmeil ulatusid Euroopa Liidu (EL) kasvuhoonegaaside heitmed tänavu teises kvartalis 867 miljoni tonni süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalendini, kasvades aastaga 18 protsenti.

Majandussektoritest panustasid teise kvartali heitmekogusesse enim tootmine ja ehitus, kokku 34 protsenti. Järgnes 19-protsendise osakaaluga elektritootmine, 14 protsendiga põllumajandus, 8 protsendiga transporditeenused ja veel 8 protsendiga teised teenused.

Lahtine küsimus: Miks andmed kasvuhoonegaaside tekkimise kohta on nii erinevad?

Loobuda põlevkivienergeetikast