Siin näed erinevusi valitud versiooni ja hetkel kehtiva lehekülje vahel.
| Both sides previous revisionPrevious revisionNext revision | Previous revision | ||
| eesti_kasuvhoonegaaside_hulk_inimese_kohta_el_teisel_kohal [2021/12/04 10:17] – riho | eesti_kasuvhoonegaaside_hulk_inimese_kohta_el_teisel_kohal [2023/01/15 13:49] (Hetkel kehtiv) – riho | ||
|---|---|---|---|
| Rida 1: | Rida 1: | ||
| ===== Probleem ===== | ===== Probleem ===== | ||
| + | |||
| + | https:// | ||
| + | |||
| + | Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused on viimase aastakümnega küll 40 protsenti langenud, kuid üleeuroopaline energiakriis ja põlevkivielektri tagasitulek on pannud heitkogused alates 2021. aastast taas kasvama. | ||
| Eesti kasvuhoonegaaside koguemissioon langes 2019. aastal varasema aastaga võrreldes 4,5 protsenti, kuid viimaste võrdlusandmete alusel olime selle näitajaga Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal. | Eesti kasvuhoonegaaside koguemissioon langes 2019. aastal varasema aastaga võrreldes 4,5 protsenti, kuid viimaste võrdlusandmete alusel olime selle näitajaga Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal. | ||
| Rida 6: | Rida 10: | ||
| https:// | https:// | ||
| + | |||
| + | |||
| + | Uute andmete alusel oleme langenud kümnendaks: | ||
| + | |||
| + | https:// | ||
| + | |||
| + | Euroopa Liidu (EL) kliimameetmete rakendamise eduaruande järgi oli Eesti möödunud aastal per capita kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest liidu riikidest kümnendal kohal; näitaja küündis ligikaudu 9 tonni süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalendini inimese kohta. | ||
| ===== Juurpõhjus ===== | ===== Juurpõhjus ===== | ||
| - | Enamik kasvuhoonegaase ehk 88 protsenti tekkis energiasektoris | + | <del>Enamik kasvuhoonegaase ehk 88 protsenti tekkis energiasektoris |
| + | </ | ||
| + | |||
| + | |||
| + | < | ||
| - | Suurim osa energeetikasektori KHG heitkogusest | + | Koguheitest 5,74 miljonit tonni ehk 49,5 moodustas energeetikatööstus. Transport tekitas 2,55 miljonit tonni heitkoguseid, põllumajandus |
| https:// | https:// | ||