MTÜ Roheline Kogukond

Käidud rada:

Erinevused

Siin näed erinevusi valitud versiooni ja hetkel kehtiva lehekülje vahel.

Lõlita võrdlemise vaatele

Next revision		Previous revision
eesti_kasuvhoonegaaside_hulk_inimese_kohta_el_teisel_kohal [2020/05/12 15:41] – created rihoeesti_kasuvhoonegaaside_hulk_inimese_kohta_el_teisel_kohal [2023/01/15 13:49] (Hetkel kehtiv) – riho
Rida 1: Rida 1:
-====== Probleem ======+===== Probleem ===== 
 + 
 +https://www.postimees.ee/7691250/raport-eesti-kasvuhoonegaaside-heide-on-taas-tousuteel 
 + 
 +Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused on viimase aastakümnega küll 40 protsenti langenud, kuid üleeuroopaline energiakriis ja põlevkivielektri tagasitulek on pannud heitkogused alates 2021. aastast taas kasvama.
  
 Eesti kasvuhoonegaaside koguemissioon langes 2019. aastal varasema aastaga võrreldes 4,5 protsenti, kuid viimaste võrdlusandmete alusel olime selle näitajaga Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal. Eesti kasvuhoonegaaside koguemissioon langes 2019. aastal varasema aastaga võrreldes 4,5 protsenti, kuid viimaste võrdlusandmete alusel olime selle näitajaga Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal.
Rida 7: Rida 11:
 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib
  
-====== Juurpõhjus ====== 
  
-Enamik kasvuhoonegaase ehk 88 protsenti tekkis energiasektoris+Uute andmete alusel oleme langenud kümnendaks: 
  
-Suurim osa energeetikasektori KHG heitkogusest moodustas energeetikatööstus, millest tulenes 69,1%  kogu  Eesti  ja  78,4%  energeetikasektori  KHG  heitkogusest  +https://majandus.postimees.ee/7398833/eesti-oli-mullu-kasvuhoonegaaside-heitkogustega-elis-kumnes 
 + 
 +Euroopa Liidu (EL) kliimameetmete rakendamise eduaruande järgi oli Eesti möödunud aastal per capita kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest liidu riikidest kümnendal kohal; näitaja küündis ligikaudu 9 tonni süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalendini inimese kohta. 
 + 
 +===== Juurpõhjus ===== 
 + 
 +<del>Enamik kasvuhoonegaase ehk 88 protsenti tekkis energiasektoris 
 +</del> 
 + 
 + 
 +<del>Suurim osa energeetikasektori KHG heitkogusest moodustas energeetikatööstus, millest tulenes 69,1%  kogu  Eesti  ja  78,4%  energeetikasektori  KHG  heitkogusest </del> 
 + 
 +Koguheitest 5,74 miljonit tonni ehk 49,5 moodustas energeetikatööstus. Transport tekitas 2,55 miljonit tonni heitkoguseid, põllumajandus 1,52 miljonit tonni, töötlev tööstus ja ehitus 460 000 tonni, muud tööstusprotsessid 320 000 tonni, prügimajandus 300 000 tonni ning muud sektorid kokku 670 000 tonni. 
  
 https://www.envir.ee/sites/default/files/content-editors/Kliima/Inventuur/1._energeetikasektori_kokkuvote_2020.pdf https://www.envir.ee/sites/default/files/content-editors/Kliima/Inventuur/1._energeetikasektori_kokkuvote_2020.pdf
  
 Energeetikasektori osakaal kogu Eesti heitkogustesse-SO2–ligikaudu 100%, suurem osa põlevkivienergeetikast;-NOx–50%–energeetika (v.a transport), 50% muud;-LOÜ –29% energeetika (v.a transport), 71%muud. Energeetikasektori osakaal kogu Eesti heitkogustesse-SO2–ligikaudu 100%, suurem osa põlevkivienergeetikast;-NOx–50%–energeetika (v.a transport), 50% muud;-LOÜ –29% energeetika (v.a transport), 71%muud.
 +
 +
 +===== Lahendus =====
 +
 +Loobuda põlevkivienergeetikast 
Viimati muutnud: 2020/05/12 15:41