See on dokumendi vana versioon!
PROBLEEM
Olmejäätmete ringlussevõtu protsent oli aastal 2018 aastal 31%. https://www.postimees.ee/7200651/keskkonnaministeerium-hakkas-riigile-uut-jaatmekava-koostama
https://envir.ee/uudised/jaatmesihtide-saavutamiseks-plaanib-riik-tosta-saastetasusid
Euroopa Liidu eesmärkide järgi tuleb 2025. aastal korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta vähemalt 55% olmejäätmete kogumassist ning 50% plastpakendijäätmetest. 2019. aastal olid need numbrid Eestis vastavalt 31% ja 41%. Aastal 2030 on sihid juba 60% ja 55%.
JUURPÕHJUS
- inimeste vähene teadlikkus jäätmete liigiti kogumisest
- jäätmete liigiti kogumise taristu on ebamugav või puudulik
- ebapiisavaid ringlussevõtuvõimalused nii riigis kui ka kogu regioonis
Jäätmekäitleja sõnul väärib keskkonnaministeeriumi plaan kehtestada olmejäätmete ladestamisele 90-eurone saastetasu küll tunnustust, kuid ei too paraku kaasa loodetud ringlusmäära suurenemist, vaid suunab jäätmed ringluse asemel hoopis CO2-emissioone tekitavale masspõletamisele.
https://majandus.postimees.ee/7389484/ragn-sells-saastetasu-tuleb-kehtestada-ka-jaatmepoletusele
Teadaolevalt on kodumajapidamistest pärinevate olmejäätmete ringlusse võtmisel praegu suurimaks probleemiks jäätmete sortimise, korduskasutuse ja ringlussevõtu töötusliku võimekuse puudumine.
https://majandus.postimees.ee/7391201/toiduliit-jaatmetasud-rikuvad-valitsuse-maksurahu-lubadust
Lahendus
- tõsta jäätmete ladestustasu ning luua uus, plastpakendijäätmete saastetasu
https://envir.ee/uudised/jaatmesihtide-saavutamiseks-plaanib-riik-tosta-saastetasusid
- Kehtestada põletamisele vähemalt 30-eurone saastetasu