keskkonnaministri määrus, mis lubab Eesti metsadesse istutada 13 võõrpuuliiki, kehtib juba 2006. aastast.
Raul Rosenvald: „Minule tundub, et ei ole väga hästi läbi mõeldud, kas [võõrliikide] kasutamisel ja eriti suuremahulisel kasutamisel on riskid maandatud,“ rääkis Rosenvald, märkides kõige suurema riskiga võõrliigina ära hübriidhaava. „Seda on kõige rohkem juba istutatud, umbes 1500 hektarit, katsetamaks, kuidas see asi toimib. Risk on see, et kuna ta on väga hea kasvuga, siis mitte miski ei taga, et hübriidhaab ei võiks juurevõsude kaudu liikuda edasi metsamaale, kui ta on kuskil metsa kõrval. Kui ta sinna läheb, siis on ilmselge, et ta hakkab ka metsamaal vohama,“ selgitas ta.
Rosenvaldi sõnul on Rootsi metsateadlased viidanud, et kuna hübriidhaab on hariliku ja ameerika haava hübriid, mõjutab nende tolm ka Eesti metsas kasvava hariliku haava seemnete teket. Selle tulemusena võib aga tekkida järjekordne hübriid. „Seda ei ole EMÜ (Eesti maaülikooli – toim) teadlased uurinud. Nad arvavad, et sellel ei ole mõju, kuigi nad nendivad, et haavad õitsevad juba 15-aastaselt. Need riskid on täiesti uurimata ja maandamata ning need tuleb enne suuremahulisi muudatusi läbi mõelda. See käib kaasas sellega, kui võõrpuuliike lubatakse,“ rõhutas Rosenvald.
Rosenvald tõdes samuti, et on olemas risk, et võõrpuuliikidega tuleb kaasa uusi haigusi.
Istandike majandamise reeglid hakkavad erinema tavametsadele kehtestatuist, on võimalik ka kohe reageerida, kui on täheldada ohtu looduskeskkonnale.