Probleem

https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2550/language/et-EE/Default.aspx

Ebaselge on see, kui palju metsa on kaitse all.

Keskkonnaagentuuri poolt avalikkusele kuvatavad andmed kaitstavate metsade pindala kohta ei anna selget ega adekvaatset pilti. Vea ulatuse selgitamiseks oleks vaja põhjalikult analüüsida kaardiandmeid ja kokku leppida metoodikas, kuidas pindala leida. Keskkonnaministeeriumi haldusalas puudub kokkulepe, millisele definitsioonile vastav „mets“ peaks olema andmeanalüüsi aluseks. Eesti looduse infosüsteemis olevaid andmeid on võimalik erinevalt tõlgendada, mis võimaldab omakorda andmeanalüüsis lihtsasti eksida ja metsade pindalasid näidata erinevalt

31. Selgust kaitsealade pindalade õigsuse kohta Riigikontroll auditi käigus ei saanud. Riigikontrollile edastatud andmeid tuli Keskkonnaagentuuril parandada mitu korda ning andmete ristkontroll Keskkonnaameti ja Maa-ametiga tekitas segadust andmetega veelgi juurde – kohati erinesid pindalade arvud kordades. Auditi käigus ilmnes, et lihtsale küsimusele pindalaandmete kohta võib saada kordades erinevaid vastuseid ning riigi looduskaitse nn alusandmebaasi – Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) – andmeid kasutades võib kergesti andmeanalüüsis eksida.

range kaitsega alade pindalad on erineva kaitserežiimiga alade kattuvuse tõttu üle hinnatud;

SMI metoodika ei võimalda esitada detailseid pindalaandmeid kaitsealade vööndite kaupa ning kui seda siiski tehakse, siis jõutakse eksitavatele tulemustele;

andmetöötluse eest vastutavatel ametkondadel puudub selgus, millisele definitsioonile vastav „mets“ peaks olema andmeanalüüsi aluseks, ning see võimaldab metsade pindalasid näidata erinevalt;

puudub kokku lepitud meetod, kuidas Eesti looduse infosüsteemis olevaid andmeid töödelda, et kaitstavate metsade pindala kajastavad arvud oleks usaldusväärsed ning arvutused vajaduse korral korratavad.

Pindalade ülehindamine on võimalik seetõttu, et kaitstavad alad kattuvad tihti omavahel. Näiteks võib sama asukoht olla samal ajal looduskaitseala piiranguvöönd, vääriselupaik, liigi püsielupaiga sihtkaitsevöönd vm. Samas võivad asuda nendel aladel ka kavandatavad vööndid, seda siis kas olemasoleva vööndi muutmiseks või täiendavalt uute loomiseks

Lahendus

Kaitsealade metsade pindala statistikas kasutada Eesti looduse infosüsteemile lisaks Eesti topograafia andmekogu andmeid;

Selleks et tagada parem info kaitstavate metsade ja seal raiumise kohta ning saavutada nende metsade hea seisund, soovitab Riigikontroll:

Keskkonnaministeerium on ette valmistanud looduskaitseseaduse muudatuse, mis lihtsustab Natura mõjude hindamist. Lisaks plaanib Keskkonnaamet koostada Natura 2000 metsaelupaikade kaitse korralduskava ning analüüsida selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames ka raiete kumulatiivset mõju ja tüüpolukordi. Raiete ruumilise planeerimise ning püsimetsandusega seotud ettepanekud vajavad täpsemat analüüsi ning seda saab teha 2023. aastal.