Eestis ei ole välja selgitatud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevaid majandusmeetmeid ega hinnatud nende mõju. Ka ei ole seatud eesmärki neid meetmeid muuta või järk-järgult kaotada.
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=15067&AuditId=2544
Keskkonnakahjulikud toetused annavad avalikkusele ja erasektorile tegutsemiseks ning investeeringuotsuste langetamiseks signaale, mis töötavad vastu valitsuse püstitatud keskkonnaeesmärkidele. Enamasti on need toetused vastuolus põhimõttega, et saastaja peab maksma,
soodustavad riigi toetustest sõltumist ja seda, et mõni pakutav toode või teenus ei ole majanduslikult jätkusuutlik.
Selleks et kasutada riigi raha mõistlikult, keskkonnaeesmärke
kahjustamata ning samas pidades silmas sotsiaal-majanduslikke
eesmärke, tuleks astuda järgmised sammud:
määrata vastutav valitsusasutus ja selgitada välja kõikide ministeeriumide vastutusalas ning kõikehõlmavalt võimalikud negatiivse keskkonnamõjuga majandusmeetmed. Keskkonnakahjulike meetmete väljaselgitamine annab aluse olulisema keskkonnamõjuga majandusmeetmete põhjalikumaks hindamiseks ning nende mõju vähendamiseks või järkjärguliseks kaotamiseks;
kasutada keskkonnakahjulike toetuste väljaselgitamiseks ja hindamiseks olemasolevaid rahvusvahelisi metoodikaid, kohandades neid Eesti vajadustele. Koostada esialgu väljaselgitatud toetustele nn ID-kaardid, milles hinnata nende põhjustatud mõjusid ja reformitavust;
analüüsida majandusmeetmete väljatöötamise käigus nende keskkonnamõju ning vältida uute keskkonnakahjulike toetuste kehtestamist. Praegu õigusaktide ja arengukavade eelnõudele tehtav mõjuhindamine pole piisavalt põhjalik, et aidata välja selgitada majandusmeetmeid, mis on keskkonnaeesmärkidega vastuolus. Tähtis on, et keskkonnakahjulike toetuste hindamine oleks regulaarne tegevus, mis juurduks praktikasse;
pärast keskkonnakahjulike toetuste väljaselgitamist ja põhjalikumat hindamist selgub, millistest toetustest on võimalik kergemini vabaneda. Eelisjärjekorras peaks vabanema nendest keskkonnakahjulikest toetustest, mis on sotsiaal-majandulikult aktsepteeritavad, mille kaotamisele puudub vastuseis ning mille kaotamine mõjutab positiivselt nii keskkonda kui ka eelarvet.